Fotosünteetiliste kromoproteiinide spektraalse peentimmimise mehhanismid

Kuidas taimed, vetikad ja bakterid ammutavad päikeseenergiat ja näiliselt raskusteta kohanevad äärmuslike keskkonnaoludega on loodusteadlasi ammu huvitanud. Peale loomuliku uudishimu hoiab seda küsimust päevakorras lootus leida tulevikuenergeetika seisukohalt kasulikke ideid, mis asendaksid senist orgaaniliste kütuste põletamisel ja pooljuhtide kasutamisel põhinevaid tehnoloogiaid. Odavat orgaanilist kütust lihtsalt napib, samuti on tavatehnoloogiad ülemäära saastavad. Enim loodetakse päikeseenergia tõhusamale rakendamisele (vt selle kohta: The European Commission Report "A Vision for Photovoltaic Technology"). Ja selles pole vähemalt seni loodusele vastast. Antud teema raames uuritakse nn solvendi nihke (mis sõltub antud pigmendimolekuli ja tema vahetu ümbruse vahelisest interaktsioonist) ja pigmentide omavahelisest, nn resonantsest interaktsioonist tingitud spektraalsete nihkeefektide omavahelist suhet. Käsitletakse ka elektron-foonon interaktsiooni mõju optiliste spektrite kujule. Molekulidevahelised jõud sõltuvad nende vahekaugusest, kusjuures erinevalt erinevate interaktsioonimehhanismide korral. Molekulidevahelisi kaugusi saab muuta kõrge välisrõhu (suurusjärgus 10³-10⁴ atm) rakendamisel, mis ongi siin üks põhilisi uurimismeetodeid. Lisainformatsiooni vt siit (Spektraalne peentimmimine).